GALAPAGOOOS :D<3 1.osa

Heihei 😀

Ning nagu ka pealkiri juba viitab siis jah ma käisin Galapagosel (12.05-16.05.2017) ja täitsin sellega oma suure unistuse. Mina ja veel 11 võpi võtsime koos selle reisi ette ja lõpuks jäid kõik äärmiselt rahule ja olid õnnelikud. Aga mis meid seal siis ikkagi nii õnnelikuks tegi sellest juba lähemalt allpool 🙂 (vaata kindlasti ka peale teksti tulevat pildi hunnikut. Üritan panna ka paar sellise laheda emotsiooniga pilti, et te paremini aru saaks kui lahe see tegelikult oli.) Loodan, et see postitus viib teid mõtetes väikesele Galapagose tuurile 😀

11.05- Galapagosele me tollel päeval veel ei sõitnud, aga kogunesime Quitos juba võpide seas kuulsas “Hostal de la Reina”s. Väike hostal, mis on täis mälestusi seoses erinevate yfu üritustega <3:D Ma jõudsin esimesena sinna kohale. HAahhahah 😀 elan kõige kaugelmal ja siis jõuan esimesena kohale. Kuna olin saabudes väga väsinud läksin ma oma tuppa pikutama. ( loe magama 😂). Kahe tunni pärast kuulsin, et keegi koputab uksele… See oli teine võp Malte (🇩🇪), kes just jõudis. Nii tore oli teda uuesti näha. Siis me jutustasime pikalt ja organeerisime pilte ja siis oli tema kord magama minna. Natukese aja pärast tuli ta uuesti koputama ja ütles, et tal on kõht tühi ja siis me läksimegi sööma. Vara lõunases Quitos söögikohta otsides sattusime me mingi tudengit grupi otsa, kes pidid mingit inglise keelset intervjuud tegema 😀 nad küsisid nii lahedalt, seega me olime nõus ja aitasime neid. Aga söögikoht on ju ikkagi valimata?!? Lõpuks maandusime ikka kohalikus Subways, sest seal oli mingi soodukas 😀 Õhtu poole hakkasid ka teised reisikaaslased jõudma ning see tõi omaga kaasa veel palju juttu ja naeru, nalja ning meenutusi. ❤

12.05- Galapagos!!! Siit me tuleme 😀 Hommikul poole seitsme paiku alustasime sõitu lennujaama poole, et kella üheksasele lennule jõuda, mis meid Quitost Guayaquili ja sealt edasi Galapagosel asuvale Baltra Islale viis. Need kaks lühikest lendu kestsid kokku umbes 2,5 h, sest pidime Guayaquilis lihtsalt 40 mintsa ootama, aga see oli seda väärt, sest pärast jõudsime reaalsesse paradiisi. See oli nii ilus ja nii hea soe ning puhus ka väikene tuule iil. Väga hea esmamulje jäi Galapagosest. Lennujaama oli meile vastu tulnud meie giid ja siis saime ka teada, et meiega veedavad need päevad koos kaks paari (paar Austraaliast ja segapaar Tai-Šveits, nad olid tegelikult kõik väga toredad.) Lennujaamast sõitsime me ühte lähedal asuvasse pisikesse jahi sadamasse, et sealt oma sõiduvahend võtta ja pisikese Galapagose tuuriga algust teha.

Esimene peatus oli meil La Isla Mosquera, või nagu Hervé kutsus “beach island”. Sest see oligi üks suur liivane saar, paari rohelise lapiga keset sinist vett. Merilõvidele pikutamiseks ideaalne paik ja neid me seal ka nägime 😀 Esimest korda meie reisi jooksul ja minul oli see ka esimene kord elus- saime proovida snorgeldamist. See oli nii äge ja mulle meeldis, sest need kalad ja taimed ja kõik asjad mis sa seal nägid. Sellel päeval peale selle saare, paikese nautimise, imelise päikeseloojangu vaatamise ja hingematvalt ilusa tähistaeva imetlemise me midagi muud ei teinudki, sest meid ootas eest 13 tunnine sõit Isla Isabellale 😀

13.05

Päev algas sellega, et ärkasin spetsiaalselt sellepärast varem ülesse, et paikesetõusu vaadata, aga kuna Galapagos on Ecuadorist ühe tunni võrra taga, siis ma ärkasin liiga vara, aga noh mis siis ikka kui juba siis juba 😀 Istusin siis päikeseterassil ja ootasin päikesetõusu… See oli ilus, aga suht raskesti näha, sest jäi ühe kalju nuki taha peitu. Kuid sellest hoolimata oli see väga kena.

Hommik algas imelise tunni ajase paadi tuuriga , kus nägime erinevaid isendeid iguaanidest kuni kuulsate Galapagose “blue feet boobie” ’deni välja. Peale seda läksime jälle snorgeldama ja see kord nägime juba palju rohkem ning see tegi selle veel ägedamaks. Said ujuda kaljuseina ääres ja imetleda seda korallide hulka. Vesi oli ka nii selge, et nägid lausa põhjani välja. Käisime ka selles koopas snorgeldamas, kus me eelnevalt olime lihtsalt paadiga läbi sõitnud. See merikilpkonnade hulk mis seal oli Woww. Neid oli ikka väga palju. Seal oli lihtsalt nii huvitav ja äge, kuid järsku ma vaatasin, et kõik kiirustavad paatidesse tagasi. Ma ei saanud aru miks. Ma olin kõige kaugemas koopa nurgas seega võttis just minul kohale jõudmine enim aega 🙂 Esimese asjana küsisin, et kas juba aeg läbi. Ei olnud veel õnneks, aga läbi raadiosaatjte oli meie giidi teavitatud lähedal olevast orcast ehk eestis tuntud kui mõõkvaal. Seda me siis kiirustasimegi uudistama. Ootasime pikalt aga ei midagi, kuid siis äkitselt pistis ta oma selja uime välja. See oli võimas. Päris mitmed korrad nägime ta uime, kuid ühel korral õnnestus meil näha ka tema poolt pead ja selgo. Nii vahva!! Ei kujutanud ettegi et nad nii suured on. Pildid, videod olemas jätkasime snorgeldamist :), sest meil oli veel 20minutit ega seda võimalust nautida. Enne kui me järgmise tegime ka paar hüpet paadi katuselt vette ja peale seda oli aeg terrassile ronida ning sõita edasi järgmise siht paiga poole.

Me sõitsime Punta Espinozale, kus oli plaanitud mõnus jalutuskäik päikeseloojangu saatel ja muidugi ka enne seda snorgeldasime veel korra. Ma nägin ujuvat marin iguanat ja ka Galapagose pingviine 😀 Viimaseid õnnestus korraga näha lausa viit. Nad sellised pisikesed :D… Jalutuskäik Punta Espinozal oli väga ilus ja appi kui palju iguaane seal oli nii suuri kui ka pisikesi. Pidid mingil raja osal vaatama, et sa neile peale ei astuks 😀 Ja muidugi ei puudunud ka seal peesitavad merilõvid ja pelikanid ja lennuvõimetud kormoranid. Sinna olekski võinud jalutama jääda, sest selle õhtu päikeseloojang oli lihtsalt imeilus. Ja oligi käes õhtu 😀 Kuna sellel öösel ei olnud meil liikumist plaanis siis jäime sinna samasse lahte ööbima ja nii hästi sain magada, sest üldse ei kõikunud. Või kui ka kõikus siis ei saanud ma mitte midagi aru. Ja egas siis magama ei saadud minna ilma eelneva tähtede vaatamise ja võpide jutu ringita.

Okei ma viimasest kahest/kolmest päevast kirjutan eraldi postituse, sest muidu see postitus läheb liiga pikaks 😀

PICTURE TIME 😀